Qasem Suleimani

Qasem Suleimani (Soleimani) (1957–2020) - Iraani väejuht, kindralleitnant ja islami revolutsioonilise kaardiväe (IRGC) eriüksuse Al-Quds ülem, mis on kavandatud erioperatsioonide läbiviimiseks välismaal.

Al-Quds pakkus Soleimani juhtimisel sõjalist tuge Hamesti ja Hezbollah grupeeringutele Palestiinas ja Liibanonis ning mängis olulist rolli ka Iraagi poliitiliste jõudude moodustamisel pärast USA armee väljaviimist sealt.

Suleimani oli silmapaistev strateegia ja erioperatsioonide korraldaja ning Lähis-Ida regiooni suurima spioonivõrgustiku looja. Teda peeti Lähis-Ida kõige mõjukamaks ja võimsamaks tegelaseks, hoolimata sellest, et "keegi ei kuulnud temast midagi".

3. jaanuaril 2020 tapeti ta Bagdadis USA õhujõudude suunatud õhurünnakus.

Qasem Suleimani eluloos on palju huvitavaid fakte, mida käsitletakse käesolevas artiklis.

Nii et enne teid on Qasemi Suleimani lühike elulugu.

Qasem Suleimani elulugu

Kassem Suleimani sündis 11. märtsil 1957 Iraani külas Kanat-e Malekis. Ta kasvas üles ja kasvas üles põllumehe Hassan Suleimani ja tema naise Fatima vaeses peres.

Lapsepõlv ja noorus

Pärast seda, kui Kassemi isa sai šahhi reformi käigus maatüki, pidi ta maksma märkimisväärse laenu 100 tuuma ulatuses.

Sel põhjusel oli tulevane kindral sunnitud lapsena tööle asuma, et aidata perepeal kogu rahasumma välja maksta.

Pärast 5 klassi lõpetamist läks Qasem Suleimani tööle. Ta sai tööplatsil tööplatsil, asudes mis tahes tööle.

Pärast laenu maksmist asus Suleimani tööle veepuhastusosakonda. Mõne aja pärast asus tüüp inseneriabiks.

Sellel elulooraamatul jagas Kasem 1979. aasta islamirevolutsiooni ideid. Riigipöörde alguses sai temast vabatahtlikult IRGC liige, millest hiljem sai riigipeale alluv eliitüksus.

Pärast poolteist kuud kestnud sõjalist väljaõpet tehti Suleimanile ülesandeks rajada veevarustus Kermani territooriumile.

Esimene sõjaline operatsioon Qasemi Suleimani eluloos toimus 1980. aastal, Iraani põhja- ja läänepiirkondades kurdi separatismi IRGC mahasurumisel.

Iraani-Iraagi sõda

Kui Saddam Hussein 1980. aastal Iraani ründas, oli Suleimani IRGC-s leitnandina. Sõjalise konflikti algusega hakkas ta erinevaid ülesandeid täites kiiresti karjääriredelil ülespoole liikuma.

Põhiliselt tuli Kassem luureoperatsioonidega edukalt toime, saades oma juhtimiseks väärtuslikku teavet. Selle tulemusena oli ta kõigest 30-aastaselt juba jalaväediviisi juhtimisel.

Sõjaväeteenistus

1999. aastal osales Suleimani Iraani pealinnas üliõpilaste ülestõusu mahasurumisel.

Eelmise sajandi 90-ndatel aastatel juhtis Kassem Kermani territooriumil IRGC üksusi. Kuna see piirkond asus Afganistani lähedal, õitses siin narkokaubandus.

Suleimanile tehti korraldus piirkonnas võimalikult kiiresti taastada. Tänu sõjalisele kogemusele suutis ohvitser kiiresti narkokaubanduse peatada ja kontrolli piiri üle kehtestada.

2000. aastal usaldati Kassemile IRGC, Al-Qudsi rühma erivägede juhtimine.

2007. aastal sai Suleimani peaaegu IRGC juhiks pärast kindral Yahya Rahim Safavi vallandamist. Järgmisel aastal määrati ta Iraani ekspertide rühma juhiks, kelle ülesandeks oli välja selgitada Liibanoni Hezbollah grupi eriteenistuste juhi Imad Mugniyah surma põhjus.

2015. aasta sügisel juhtis Kasem päästeoperatsiooni, et leida alla kukutatud sõjaväelendur Su-24M Konstantin Murakhtin.

2011. aastal Süüria kodusõja haripunktis käskis Qasem Soleimani Iraagi mässulistel võidelda Bashar al-Assadi poolel. Sel eluperioodil abistas ta Iraaki ka ISISe vastases võitluses.

Rahvusvahelise uudisteagentuuri Reuters andmetel lendas Suleimani Moskvasse vähemalt neli korda. On eeldus, et 2015. aastal veenis just tema Vladimir Putinit alustama sõjalist operatsiooni Süürias.

Väärib märkimist, et ametliku versiooni kohaselt sekkus Venemaa konflikti Assadi palvel.

Sanktsioonid ja hindamised

Qasem Suleimani oli ÜRO mustas nimekirjas, kus kahtlustatakse osalemist Iraani tuuma- ja raketiprogrammide väljatöötamises. 2019. aastal tunnustas USA valitsus IRGC-d ja seega ka Al-Qudsi erivägesid terroriorganisatsioonidena.

Oma kodumaal oli Suleimani tõeline rahvuskangelane. Teda peeti andekaks taktikuks ja erioperatsioonide korraldajaks.

Lisaks on Qasem Suleimani oma eluloo aastate jooksul loonud Lähis-Idas ulatusliku agentide võrgustiku.

Huvitav fakt on see, et CIA endine ohvitser John Maguire nimetas 2013. aastal Iraani Lähis-Ida kõige mõjukamaks ja võimsamaks tegelaseks, hoolimata sellest, et "keegi pole temast midagi kuulnud".

Venemaa kaitseministeeriumi esindajad väidavad Suleimani suurt panust võitluses ISISe vastu Süürias.

Iraanis süüdistati al-Qudsit ja selle liidrit meeleavalduste julmas mahasurumises 2019. aastal.

Surm

Qasem Soleimani suri 3. jaanuaril 2020 USA õhujõudude tahtliku õhurünnaku tagajärjel. Peagi selgus, et kindrali kõrvaldamise operatsiooni algatajaks oli Ameerika president Donald Trump.

Selle otsuse tegi Valge Maja juht pärast 27. detsembril 2019 toimunud rünnakut USA Iraagi baasis, kus paiknesid Ameerika sõdurid.

Peagi teatas Ameerika president avalikult, et Soleimani kõrvaldamise otsuse aluseks oli kahtlus, et ta "kavatseb ühe USA saatkonna õhku lasta".

Mitmed mainekad meediaväljaanded teatasid, et kindrali auto lasid õhku droonist välja lastud raketid. Lisaks Qasem Suleimanile tapeti veel neli inimest (teistel andmetel 10).

Suleimani tuvastati rubiinsõrmuse järgi, mida ta kandis oma eluajal. Sellest hoolimata kavatsevad ameeriklased lähitulevikus läbi viia DNA-testi, et lõplikult veenduda kaitseväelase surmas.

Mitmed poliitikaanalüütikud on veendunud, et Qasem Suleimani mõrv on Iraani ja Ameerika suhete veelgi süvenenud. Tema surm põhjustas suurt resonantsi kogu maailmas, eriti Araabia riikides.

Iraan lubas Ameerika Ühendriikidele kätte maksta. Iraagi ametivõimud mõistsid ka Ameerika operatsiooni hukka ning USA välisministeerium saatis teate, milles palus kõigil Ameerika kodanikel Iraagi territooriumilt viivitamatult lahkuda.

Qasem Suleimani matused

Suleimani matuserongkäiku juhtis Iraani vaimne juht ajatolla Ali Khamenei. Kindraliga hüvasti jätma tuli üle miljoni tema kaasmaalase.

Inimesi oli nii palju, et alanud purustuse käigus hukkus umbes 60 ja sai vigastada üle 200. Seoses Suleimani traagilise surmaga kuulutati Iraanis välja kolmepäevane lein.