Neeva lahing - lahing, mis toimus 15. juulil 1240 Neeva jõel Ust-Izhora küla lähedal Novgorodi Vabariigi ja karjalaste vahel Rootsi, Norra, Soome ja Tavasti armee vastu.
Ilmselgelt oli sissetungi eesmärk kehtestada kontroll Neeva suudme ja Ladoga linna üle, mis võimaldas haarata üle 100 aasta Novgorodi käes olnud varanglastelt kreeklasteni kulgeva kaubatee peamise piirkonna.
Enne lahingut
Sel ajal oli Venemaal praegu mitte kõige parem aeg, kuna see oli tatari-mongolite ikke all. 1240. aasta suvel maabusid Rootsi laevad Neva jõesuudme kallastele, kus nad maandusid koos oma liitlaste ja katoliku preestritega. Need asuvad Izhora ja Neva liitumiskohas.
Novgorodi territooriumi piire valvasid soome-ugri hõimu Izhora sõdalased. Just nemad teavitasid vürst Aleksander Jaroslavovitši vaenlase laevade saabumisest.
Niipea kui Aleksander rootslaste lähenemisest teada sai, otsustas ta vaenlase omal jõul tagasi lüüa, palumata selleks abi isa Jaroslav Vsevolodovitšilt. Kui printsi salk kolis oma maid kaitsma, ühinesid teel Ladoga mässulised.
Tolleaegsete traditsioonide kohaselt kogunes kogu Aleksandri armee Püha Sofia katedraali, kus nad said peapiiskop Spiridonilt sõja jaoks õnnistuse. Seejärel asusid venelased oma kuulsale kampaaniale rootslaste vastu.
Lahingu edenemine
Neeva lahing toimus 15. juulil 1240. Kroonikate järgi koosnes Vene salk 1300–1400 sõdurist, Rootsi armees aga umbes 5000 sõdurit.
Aleksander kavatses korraldada pikse Neeva ja Izhora välkkiire, et katkestada rüütlite põgenemistee ja jätta nad nende laevadest ilma.
Neeva lahing algas umbes kell 11.00. Vene vürst käskis rünnata rannikul asuvaid vaenlase rügemente. Ta taotles eesmärki lüüa Rootsi armee keskusesse nii, et laevadele jäänud sõdurid ei tulnud talle appi.
Varsti leidis prints end lahingu epitsentrist. Lahingu ajal pidid vene jalavägi ja ratsavägi ühinema, et rüütlid üheskoos vette visata. Siis toimus prints Aleksandri ja Rootsi valitseja Jarl Birgeri maamärkide duell.
Birger kihutas tõstetud mõõgaga hobusel ja vürst oda oda üles. Jarg uskus, et oda kas libiseb üle tema soomuse või murdub nende vastu.
Aleksander lõi täies galopis rootslast kiivri visiiri all ninasilda. Visiir lendas peast maha ja oda vajus rüütli põske. Birger langes ordude sülle.
Ja sel ajal, mööda Neeva rannikut, hävitas printsi salk sillad, lükates rootslased tagasi, püüdes kinni ja uputades nende tigu. Rüütlid tükeldati eraldi osadeks, mille venelased hävitasid, ja sõitsid ükshaaval kaldale. Paanikas hakkasid rootslased ujuma, kuid rasked soomused tõmbasid nad põhja.
Mitmel vaenlase üksusel õnnestus jõuda oma laevadeni, millega nad hakkasid kiiruga minema. Teised põgenesid metsa, lootes end vene sõdurite eest varjata. Kiirelt läbi viidud Neeva lahing tõi Aleksandrile ja tema armeele hiilgava võidu.
Lahingu tulemus
Tänu võidule rootslaste üle õnnestus Vene maleval peatada nende marss Ladoga ja Novgorodi ning seeläbi ära hoida Rootsi ja ordu kooskõlastatud tegevuse oht lähitulevikus.
Novgorodlaste kaotused ulatusid mitukümmend inimest, sealhulgas kuni 20 aadlisõdurit. Rootslased kaotasid Neeva lahingus mitmekümneid või sadu inimesi.
Vürst Aleksander Jaroslavitš sai esimese märkimisväärse võidu eest hüüdnime "Nevski". 2 aasta pärast peatab ta Liivimaa rüütlite sissetungi kuulsa lahingu ajal Peipsi järvel, paremini tuntud kui Jäälahing.
Väärib märkimist, et viiteid Neeva lahingule leidub ainult vene allikates, samas ei rootsi keeles ega muudes selle kohta käivates dokumentides.
Foto Neeva lahingust
