Mihhail Iosifovich Weller (perekond. Venemaa PEN keskuse, Rahvusvahelise Suure Ajaloo Assotsiatsiooni ja Venemaa Filosoofia Seltsi liige.
Welleri eluloos on palju huvitavaid fakte, millest me siin artiklis räägime.
Niisiis, siin on Mihhail Welleri lühike elulugu.
Welleri elulugu
Mihhail Weller sündis 20. mail 1948 Kamjanets-Podolskis. Ta kasvas üles ja kasvas üles rahvuselt juudi arstide Joseph Alexandrovichi ja Sulit Efimovna perekonnas.
Lapsepõlv ja noorus
Kuni 16. eluaastani vahetas Mihhail regulaarselt kooli, kuna tema isa pidi sõitma erinevatesse valvesse kuulunud garnisonidesse. Pärast keskkooli kiitusega lõpetamist astus noormees Leningradi ülikooli filoloogiateaduskonda.
Tudengiaastatel näitas Weller juhi loomingut, mille tulemusel sai temast kursuse komsomolikorraldaja ning ta võeti vastu ka oma osakonna komsomolibüroosse.
1969. aasta keskel tegi Mihhail kihlveo, mille kohaselt lubas ta ühe kuu jooksul ilma rahata Leningradist Kamtšatkale jõuda. Selle tulemusena õnnestus tal vaidlus võita. Veelgi enam, ta suutis ta petta “piiritsooni”.
Järgmisel aastal võttis Weller akadeemilise puhkuse, pärast mida suundus ta Kesk-Aasiasse. Seal rändab ta mitu kuud ja lahkub hiljem Kaliningradi. Selles linnas läbib ta meremehekursused, mis võimaldavad tal merereisilt traaleriga purjetada.
1971. aastal taastub Mihhail Weller ülikoolis. Sel elulooraamatul ei töötanud ta kaua aega pioneerijuhina. Lisaks kirjutas ta oma esimese loo, mis avaldati õpilaseina ajalehes.
Karjäär ja kirjandus
Pärast ülikooli lõpetamist võeti Mihhail sõjaväkke. Ta määrati suurtükiväeüksusesse, kus ta töötas umbes kuus kuud ohvitserina. Pärast seda kutt vabastati.
Koju naastes töötas Weller lühidalt maakoolis vene keele ja kirjanduse õpetajana. Seejärel sai ta betoonitöölise töö töökojas, kus toodeti kokkupandavaid ZhBK-4 konstruktsioone. Varsti õppis ta Kola poolsaarel töötades langetaja ja ekskavaatori ametit.
1974. aastal naasis Mihhail Leningradi, kus ta töötas riiklikus usu- ja ateismi ajaloo muuseumis. Järgmisel aastal hakkas ta tegema koostööd vabriku ajalehega Skorokhodovsky Rabochy, kus ta avaldas oma artikleid ja esseesid.
1976. aastal viis kirjanik koduloomad Mongooliast mitu kuud Altai territooriumile. Welleri sõnul oli see tema elulooraamatus üks õnnelikumaid perioode.
Varsti kajastuvad tema töödes paljud sündmused ja muljed, mida mees sel ajal koges. Ja kuigi ta oli juba palju lugusid kirjutanud, ei nõustunud ükski toimetus noore kirjanikuga koostööd tegema.
Mihhail otsustas oma kvalifikatsiooni tõsta, registreerudes kuulsa kirjaniku Boriss Strugatski seminaridele. See kandis vilja ja aasta hiljem hakkasid Welleri lühikesed satiirilised lood ilmuma linna väljaannetes.
1976. aasta teisel poolel elas ja töötas Mihhail Iosifovich Tallinnas. Ta sai Eesti passi ja astus Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. Tema tööd hakkasid ilmuma mitmes kohalikus ajalehes ja ajakirjas.
Oma eluloo järgnevatel aastatel jõudis Weller töötada Komi Vabariigis raietöölisena ja seejärel jahimehena Krasnojarski territooriumil asuvas Taimõrski sovhoosis. Kuid ta ei lakanud kirjutamast.
1981. aastal esitas Mihhail Weller oma filosoofilisi ideid esimest korda novellis "Aruande rida", mis pälvis üsna häid ülevaateid. Paar aastat hiljem avaldas ta teise tähelepanuväärse teose "Ma tahan olla korrapidaja", mis sai populaarseks mitte ainult NSV Liidus, vaid ka Euroopas.
Tänu Bulat Okudzhava ja Boriss Strugatsky eestkostele võeti noor kirjanik NSV Liidu Kirjanike Liitu. 1988. aastal avaldas ta uue teose "Õnne testid", milles esitati tema filosoofiline arutluskäik. Samal ajal ilmus ka jutukogumik "Südamemurdja".
1990. aastal avaldas Weller raamatu "Rendezvous koos kuulsusega" ning ka hulga väikeseid teoseid. Huvitav fakt on see, et tema loo "Aga need šašlõik" põhjal filmiti stuudios "Debüüt" film.
Varsti asutas Mihhail Weller Nõukogude Liidus esimese juudi kultuuriajakirja "Jeeriko". Mees sai nii populaarseks, et tal oli au pidada loenguid Milanos ja Torinos.
1991. aastal avaldas proosakirjanik kuulsa romaani Major Zvjagini seiklused. Hiljem ilmusid tema uued teosed raamatupoodide riiulitele, sealhulgas "Nevski prospekti legendid" ja "Samovar".
1998. aastal esitas Weller 800-leheküljelise filosoofilise teose "Kõik elust", milles kirjeldas energiaevolitsismi teooriat. Järgmisel aastal kosus ta Ameerika Ühendriikidesse, kus esines oma töö fännide silme all.
Oma loomingulise eluloo perioodil 1999-2016 kirjutas Mihhail Weller kümneid teoseid, sealhulgas "Dantese monument", "Pisa sõnumitooja", "B. Babüloonia "," Arbati legendid "," Kodutud "ja paljud teised. Huvitav fakt on see, et ühe versiooni kohaselt on just tema see kuulsa väljendi "90-ndad dashing" autor, mida esimest korda kohtatakse tema raamatus "Cassandra".
Skandaalid
Weller lahkus tele- ja raadiosaadetest korduvalt skandaaliga. Kõige valjemad skandaalid tekkisid 2017. aastal. TVC kanali eetris viskas kirjanik saatejuhile klaasi, kui süüdistas teda valetamises.
Pärast seda tabas Mihhail Iosifovitš kõvasti lööki raadiosaatejuht "Moskva kaja" Olga Bychkovaga. Seekord pritsis ta tüdrukule näkku ja viskas mikrofoni siis tema suunas. Mees selgitas oma tegu sellega, et Bychkova katkestas teda pidevalt, lubamata tal oma mõtet lõpule viia.
Wellerile kuulub kirjandusauhind - "Valge tähe orden" 4. aste, mille ta pälvis 2008. aastal. Ta külastab sageli erinevaid teleprojekte, kus avaldab oma arvamust erinevates küsimustes.
Isiklik elu
Mikhail Welleri isiklikust elulooraamatust pole palju teada, kuna ta ei pea selle avalikustamist vajalikuks. Ta on abielus naisega, kelle nimi on Anna Agriomati. Selles abielus sündis paaril tütar Valentina.
Kirjanik on Venemaa praeguse valitsuse suhtes kriitiline, arvates, et ainult kommunistid suudavad riiki päästa. Oma intervjuudes on ta korduvalt väitnud, et kõrged ametnikud võtavad vastu "nii palju kui võimalik ja madalamad klassid nii vähe kui võimalik".
Mihhail Weller täna
2018. aastal avaldas Weller veel ühe raamatu "Tuli ja piin" ning filosoofilise brošüüri "Veritofoobia". Järgmisel aastal esitles ta filosoofilist ja poliitilist teost "Ketser".
Mees reisib endiselt maailma erinevatesse riikidesse, kus ta peab loenguid aktuaalsetel teemadel. Tal on sotsiaalvõrgustikes ametlikud kontod, millele on liitunud kümned tuhanded inimesed.
Welleri fotod
