Huvitavad faktid Colosseumi kohta aitab teil selle struktuuri ajalugu ja eesmärki paremini tundma õppida. Igal aastal tulevad seda vaatama miljonid turistid kogu maailmast. See asub Roomas, olles üks linna peamisi vaatamisväärsusi.
Nii et siin on kõige huvitavamad faktid Colosseumi kohta.
- Colosseum on amfiteater, Vana-Rooma arhitektuuri monument ja üks muinasaja grandioossemaid ehitisi, mis on säilinud tänapäevani.
- Colosseumi ehitamist alustati 72. aastal pKr. keiser Vespasianuse käsul ja 8 aasta pärast keiser Tiituse (Vespasianuse poja) käe all see valmis.
- Kas teadsite, et Colosseumis polnud latriine?
- Konstruktsioon on oma mõõtmetelt silmatorkav: välise ellipsi pikkus on 524 m, areeni enda suurus on 85,75 x 53,62 m, seinte kõrgus 48-50 m. Colosseum on ehitatud monoliitsest betoonist, teised tollased hooned aga tellistest ja kivist plokid.
- Kummalisel kombel ehitati Colosseum endise järve kohale.
- Olles iidse maailma suurim amfiteater, mahutas Colosseum üle 50 000 inimese!
- Colosseum on Rooma külastatuim vaatamisväärsus - 6 miljonit turisti aastas.
- Nagu teate, toimusid gladiaatorite vahelised lahingud Colosseumis, kuid vähesed teavad tõsiasja, et ka loomade vahelised lahingud toimusid siin. Areenile lasti lõvid, krokodillid, jõehobud, elevandid, karud ja muud loomad, kes astusid omavahel lahingusse.
- Huvitav fakt on see, et ajaloolaste sõnul suri Colosseumi areenil umbes 400 000 inimest ja üle miljoni looma.
- Selgub, et struktuuris toimusid ka merelahingud. Selleks uputati areen akveduktidest läbi voolava veega, misjärel korraldati väikelaevade lahingud.
- Colosseumi arhitekt on Quintius Atherius, kes orjajõu abil ehitas selle päeval ja öösel.
- Lõuna ajal viidi Colosseumis läbi surma mõistetud kurjategijate hukkamine. Inimesed põletati lõkke ääres, löödi risti või anti kiskjate poolt söömiseks. Roomlased ja linna külalised vaatasid seda kõike, nagu poleks midagi juhtunud.
- Kas teadsite, et üks esimesi lifte ilmus Colosseumi? Areen oli liftisüsteemide abil ühendatud maa-aluste ruumidega.
- Tänu sellistele tõstemehhanismidele ilmusid lahingutes osalejad areenile justkui eikusagilt.
- Colosseum on piirkonnale iseloomulike sagedaste maavärinate tõttu korduvalt kahjustatud. Näiteks 851. aastal hävis maavärina ajal 2 rida kaari, misjärel struktuur omandas asümmeetrilise ilme.
- Colosseumi asukohtade asukoht peegeldas Rooma ühiskonna hierarhiat.
- Huvitav fakt on see, et Colosseumi avamist tähistati 100 päeva!
- 14. sajandi keskel toimunud tugevaimast maavärinast sai Colosseumi lõunaosa tõsiselt kahjustada. Pärast seda hakkasid inimesed tema kive kasutama mitmesuguste hoonete ehitamiseks. Hiljem hakkasid vandaalid tahtlikult lõhkuma legendaarse areeni plokke ja muid elemente.
- Areen oli kaetud 15-sentimeetrise liivakihiga, mis perioodiliselt tooniti arvukate vereplekkide varjamiseks.
- Colosseumit saab näha 5-sendisel euromündil.
- Ajaloolaste sõnul on umbes 200 m.a.j. areenil hakkasid võitlema mitte ainult mehed, vaid ka naisgladiaatorid.
- Kas teadsite, et Colosseum on teravdatud, nii et 50 000 inimesest koosnev rahvahulk võiks sellest vaid 5 minutiga lahkuda?
- Teadlaste hinnangul veetis keskmine roomlane umbes kolmandiku oma elust Colosseumis.
- Selgub, et hauakaevajad, näitlejad ja endised gladiaatorid keelasid Colosseumi külastamise.
- 2007. aastal sai Colosseum ühe seitsmest maailma uuest imest.
