Paul Joseph Goebbels (1897–1945) - Saksa poliitik, üks Kolmanda Reichi mõjukamaid natse. Gauleiter Berliinis, NSDAP propagandaosakonna juhataja.
Ta andis märkimisväärse panuse natsionaalsotsialistide populariseerimisse Weimari vabariigi olemasolu viimases etapis.
Ajavahemikul 1933-1945. Goebbels oli propagandaminister ja keiserliku kultuurikoja president. Holokausti üks peamisi ideoloogilisi innustajaid.
Tema kuulus kõne ulatuslikus sõjas, mille ta pidas 1943. aasta veebruaris Berliinis, on ilmekas näide massiteadvusega manipuleerimisest.
Goebbelsi eluloos on palju huvitavaid fakte, millest me siin artiklis räägime.
Niisiis, enne teid on Joseph Goebbelsi lühike elulugu.
Goebbelsi elulugu
Joseph Goebbels sündis 29. oktoobril 1897 Preisi linnas Reidtis, mis asub Mönchengladbachi lähedal. Ta kasvas üles Fritz Goebbelsi ja tema naise Maria Katarina lihtsas katoliku perekonnas. Lisaks Joosepile oli tema vanematel veel viis last - 2 poega ja 3 tütart, kellest üks suri lapsekingades.
Lapsepõlv ja noorus
Goebbelsi perekonnal oli sissetulek väga tagasihoidlik, mistõttu said selle liikmed endale lubada vaid hädavajalikke asju.
Lapsena põdes Josef vaevusi, mis hõlmasid pikaajalist kopsupõletikku. Parem jalg oli deformeerunud, pöörates kaasasündinud deformatsiooni tõttu sissepoole, mis oli paksem ja lühem kui vasak.
10-aastaselt käis Goebbels ebaõnnestunud operatsioonil. Ta kandis jalal spetsiaalset metallist traksid ja jalanõusid, kannatades lonkamise käes. Sel põhjusel leidis komisjon, et ta ei ole ajateenistuseks kõlblik, kuigi ta soovis minna vabatahtlikuna rindele.
Joseph Goebbels mainis oma päevikus, et lapsepõlves ei püüdnud eakaaslased tema füüsilise puude tõttu temaga sõbraks saada. Seetõttu jäi ta sageli üksi, veetis puhkus klaverit mängides ja raamatuid lugedes.
Ehkki poisi vanemad olid vagad inimesed, kes õpetasid oma lapsi Jumalat armastama ja palvetama, suhtus Joosep usku negatiivselt. Ta uskus ekslikult, et kuna tal on nii palju haigusi, tähendab see, et armastav Jumal ei saa eksisteerida.
Goebbels õppis ühes linna parimas gümnaasiumis, kus ta sai kõrgeid hindeid kõigil erialadel. Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis ta Bonni, Würzburgi, Freiburgi ja Müncheni ülikoolides ajalugu, filoloogiat ja germanistikat.
Huvitav fakt on see, et Joosepi hariduse maksis katoliku kirik, kuna ta oli üks paremaid õpilasi. Tulevase propagandisti vanemad lootsid, et nende pojast saab siiski vaimulik, kuid kõik nende ootused olid asjatud.
Sel ajal elas Goebbels elulugudes Fjodor Dostojevski loomingut ja nimetas teda isegi "vaimseks isaks". Ta üritas saada ajakirjanikuks ja püüdis end ka kirjanikuna realiseerida. 22-aastaselt hakkas kutt tegelema autobiograafilise loo "Michael Formani noored aastad" kallal.
Hiljem õnnestus Josef Goebbelsil kaitsta doktoriväitekiri dramaturg Wilhelm von Schützi loomingust. Tema järgnevates töödes leiti tekkiva antisemitismi märkmeid.
Natside tegevus
Kuigi Goebbels kirjutas palju lugusid, näidendeid ja artikleid, ei olnud tema töö edukas. See tõi kaasa asjaolu, et ta otsustas kirjandusest lahkuda ja poliitikasse süveneda.
1922. aastal sai Josef Natsionaalsotsialistliku Tööliste Partei liikmeks, mida siis juhtis Strasser. Paari aasta pärast saab temast propagandaväljaande Völkische Freiheit toimetaja.
Sel ajal, elulugu, hakkas Goebbels huvi tundma Adolf Hitleri isiksuse ja ideede vastu, hoolimata sellest, et ta alguses oma tegevust kritiseeris. Ta tõstis isegi NSV Liidu režiimi kõrgemale, pidades seda riiki pühaks.
Kui Joosep isiklikult Hitleriga kohtus, oli ta temast siiski rõõmus. Pärast seda sai temast Kolmanda Reichi tulevase juhi üks lojaalsemaid ja lähedasemaid kaaslasi.
Propagandaminister
Adolf Hitler hakkas natsipropagandat tõsiselt võtma pärast Beer Hall Putschi läbikukkumist. Aja jooksul juhtis ta tähelepanu karismaatilisele Goebbelsile, kellel olid head oratoorsed ja korralduslikud oskused.
1933. aasta kevadel asutas Hitler keiserliku avaliku hariduse ja propaganda ministeeriumi, mille ta määras Joosepi juhtima. Seetõttu ei petnud Goebbels oma liidrit pettumust ja saavutas oma alal suured kõrgused.
Tänu oma suurele teadmiste ja loetavuse varule psühholoogias suutis ta manipuleerida masside teadvusega, kes toetasid fanaatiliselt kõiki natside loosungeid ja ideid. Ta märkas, et kui inimesed kordavad kõnes, ajakirjanduse ja kino kaudu samu postulaate, muutuvad nad kindlasti sõnakuulelikuks.
Just temale kuulub kuulus lause: "Andke mulle meedia, ma teen igast rahvusest seakarja."
Oma kõnedes ülistas Joseph Goebbels natsismi ja pööras kaasmaalased kommunistide, juutide ja teiste "alamate" rasside vastu. Ta kiitis Hitlerit, nimetades teda Saksa rahva ainsaks päästjaks.
Teine maailmasõda
1933. aastal pidas Goebbels tulise kõne Saksa armee sõduritele, kinnitades neile vajadust okupeerida Ida territoorium ja keelduda Versailles 'lepingu täitmisest.
Kogu Teise maailmasõja (1939–1945) vältel kritiseeris Josef kommunismi veelgi suurema innuga ja kutsus inimesi üles militariseeruma. 1943. aastal, kui Saksamaa hakkas rindel tõsiseid kaotusi kandma, pidas propagandist oma kuulsa kõne teemal "Totaalne sõda", kus ta julgustas inimesi kasutama võidu saavutamiseks kõiki võimalikke vahendeid.
1944. aastal määras Hitler Goebbelsi juhtima Saksa sõdurite mobilisatsiooni. Ta kinnitas võitlejatele sõja jätkamist, hoolimata sellest, et Saksamaa oli juba hukule määratud. Propagandist toetas päevad läbi Saksa sõdureid, teatades, et ootab neid kodus ka kaotuse korral.
Fuhreri käsul moodustati 1944. aasta oktoobri keskel rahvamiilitsate üksused - Volkssturm, mis koosnes varem teenimiseks sobimatutest meestest. Miilitsate vanus oli 45–60 aastat. Nad ei olnud lahinguks ette valmistunud ja neil polnud vastavaid relvi.
Goebbelsi meelest pidid sellised salgad edukalt vastu pidama Nõukogude tankidele ja suurtükiväele, kuid tegelikult oli see lihtsalt ebareaalne.
Isiklik elu
Joseph Goebbelsil ei olnud atraktiivset välimust. Ta oli labane ja lühike, karedate näojoontega mees. Füüsilised puuded kompenseerisid aga tema vaimsed võimed ja karisma.
1931. aasta lõpus abiellus mees Magdaga, kes oli oma sõnavõttudest vaimustuses. Hiljem sündis selles liidus kuus last.
Huvitav fakt on see, et paar pani kõigile sama tähega alustavatele lastele nimed: Helga, Hilda, Helmut, Hold, Hedd ja Hyde.
Väärib märkimist, et Magdal oli eelmisest abielust poiss Harald. Juhtus nii, et just Harald oli ainus Goebbelsi perekonna liige, kes suutis sõja üle elada.
Hitler oli väga kiindunud Goebbelsi külastama, nautides mitte ainult suhtlemist Joosepi ja Magdaga, vaid ka nende lastega.
1936. aastal kohtus perepea tšehhi kunstniku Lida Baarovaga, kellega ta alustas keeristormantsi. Kui Magda sellest teada sai, kaebas ta Fuhrerile.
Selle tulemusena nõudis Hitler, et Joosep läheks tšehhitarist lahku, sest ta ei tahtnud, et see lugu muutuks masside omandiks. Tema jaoks oli oluline see abielu säilitada, kuna Goebbelsil ja tema naisel oli Saksamaal suur prestiiž.
On õiglane öelda, et propagandisti naine oli suhetes ka erinevate meestega, sealhulgas Kurt Ludecke ja Karl Hanke.
Surm
Ööl vastu 18. aprilli 1945 põletas lootuse kaotanud Goebbels isiklikud paberid ja järgmisel päeval pidas ta eetris oma viimase kõne. Ta üritas sisendada publikus võidulootust, kuid tema sõnad kõlasid veenvalt.
Pärast Adolf Hitleri enesetappu otsustas Joseph järgida oma iidoli eeskuju. On uudishimulik, et Hitleri tahte kohaselt pidi Josephist saama Saksamaa Reichi kantsler.
Fuhreri surm vajus Joosepi sügavasse depressiooni, mille käigus ta kuulutas, et riik on kaotanud suure mehe. 1. mail allkirjastas ta ainsa kantsleri ametikohal olnud dokumendi, mis oli mõeldud Jossif Stalinile.
Kirjas teatas Goebbels Hitleri surmast ja palus ka relvarahu. NSV Liidu juhtkond nõudis aga tingimusteta alistumist, mille tulemusena läbirääkimised jõudsid tupikusse.
Koos naise ja lastega läks Joosep punkrisse. Paar otsustas kindlalt enesetapu ja valmistas sama saatuse ette ka oma lastele. Magda palus oma abikaasal süstida lastele morfiini ja purustas neile ka suus tsüaniidikapsleid.
Natsi ja tema naise surma üksikasju ei saa kunagi teada. On kindel, et paar võttis tsüaniidi 1. mai 1945 hilisõhtul. Biograafid pole kunagi suutnud aru saada, kas Joosep suutis end samal ajal pähe tulistada.
Järgmisel päeval leidsid Vene sõdurid Goebbelsi perekonna söestunud laibad.
Goebbelsi fotod