Huvitavad faktid lõunapooluse kohta On suurepärane võimalus rohkem teada saada meie planeedi karmimatest ja ligipääsmatuimatest nurkadest. Mitu sajandit on inimesed proovinud lõunapoolust vallutada, kuid see saavutati alles 20. sajandi alguses.
Nii et siin on kõige huvitavamad faktid lõunapooluse kohta.
- Geograafiline lõunapoolus on tähistatud jäässe surutud vardal sildiga, mida igal aastal liigutatakse jääkilbi liikuvuse asendamiseks.
- Selgub, et lõunapoolus ja lõunamagnetpoolus on täiesti 2 erinevat mõistet.
- Just siin asub üks kahest punktist, kus kõik Maa ajavööndid koonduvad.
- Lõunapoolusel pole pikkuskraadi, kuna see tähistab kõigi meridiaanide lähenemispunkti.
- Kas teadsite, et lõunapoolus on põhjapoolusest oluliselt külmem (vt huvitavaid fakte põhjapooluse kohta)? Kui lõunapoolusel on maksimaalne "soe" temperatuur -12,3 ⁰С, siis põhjapoolusel +5 ⁰С.
- See on planeedi kõige külmem koht, aasta keskmine temperatuur on –48–С. Siin registreeritud ajalooline miinimum ulatub –82,8 ⁰С-ni!
- Teadlased ja vahetustega töötajad, kes jäävad talveks lõunapoolusele, saavad loota ainult oma jõule. Selle põhjuseks on asjaolu, et lennukid ei pääse talvel nendeni, kuna sellistes karmides tingimustes külmub kütus.
- Päev, nagu öö, kestab siin umbes 6 kuud.
- On uudishimulik, et lõunapooluse piirkonnas on jää paksus umbes 2810 m.
- Esimesed, kellel õnnestus lõunapoolus vallutada, olid Roald Amundseni juhitud Norra ekspeditsiooni liikmed. See sündmus toimus 1911. aasta detsembris.
- Sademeid on siin vähem kui paljudes kõrbetes, umbes 220–240 mm aastas.
- Uus-Meremaa on lõunapoolusele kõige lähemal (vt huvitavaid fakte Uus-Meremaa kohta).
- 1989. aastal suutsid rändurid Meissner ja Fuchs lõunapooluse vallutada ilma transpordivahendeid kasutamata.
- 1929. aastal lendas ameeriklane Richard Byrd esimesena lennukiga üle lõunapooluse.
- Teatud lõunapooluse teadusjaamad asuvad jääl, segunedes järk-järgult jäämassiga.
- Vanima tänaseni töötava jaama ehitasid ameeriklased 1957. aastal.
- Füüsikalisest küljest on lõunamagnetiline poolus "põhja", kuna see meelitab kompassinõela lõunapoolust.
