Edward Joseph Snowden (sündinud 1983) - Ameerika tehnikaspetsialist ja eriagent, CIA ja USA Riikliku Julgeolekuagentuuri (NSA) endine töötaja.
2013. aasta suvel andis ta Suurbritannia ja Ameerika meediale üle NSA salajase teabe, mis puudutas Ameerika luureteenistuste paljude maailma riikide kodanike vahelise teabevahetuse massilist jälgimist.
Pentagoni andmetel varastas Snowden 1,7 miljonit kriitiliselt salastatud toimikut, millest paljud hõlmasid suuri sõjalisi operatsioone. Sel põhjusel viis ta USA valitsus ta rahvusvahelisse tagaotsitavate nimekirja.
Snowdeni eluloos on palju huvitavaid fakte, millest me räägime selles artiklis.
Nii et enne teid on Edward Snowdeni lühike elulugu.
Snowdeni elulugu
Edward Snowden sündis 21. juunil 1983 USA Põhja-Carolina osariigis. Ta kasvas üles ja kasvas üles rannavalve Lonnie Snowdeni ja tema abikaasa Elizabethi peres, kes oli advokaat. Lisaks Edwardile oli tema vanematel tüdruk, nimega Jessica.
Kogu Snowdeni lapsepõlv möödus Elizabeth Citys ja seejärel Marylandis, NSA peakorteri lähedal. Pärast keskhariduse omandamist jätkas ta õpinguid kolledžis, kus omandas informaatika.
Hiljem sai Edwardist Liverpooli ülikooli üliõpilane, kes sai 2011. aastal magistrikraadi. Kolm aastat hiljem võeti ta sõjaväkke, kus temaga juhtus ebameeldiv vahejuhtum. Sõjaväeõppustel murdis ta mõlemad jalad, mille tagajärjel ta vabastati.
Sellest hetkest alates on Snowden oma eluloos olnud tihedalt seotud programmeerimise ja IT-tehnoloogiaga seotud töödega. Selles piirkonnas jõudis ta suurtesse kõrgustesse, olles suutnud end näidata kõrge klassi spetsialistina.
Teenindus CIA-s
Juba väiksest peale liikus Edward Snowden enesekindlalt karjääriredelil. Esimesed kutseoskused omandas ta NSA-s, töötades salajase rajatise turvakonstruktsioonis. Mõne aja pärast pakuti talle tööd CIA-s.
Pärast luureohvitseriks saamist saadeti Edward diplomaatilise katte all Šveitsi kui USA suursaadik ÜRO-sse.
Ta pidi tagama arvutivõrkude turvalisuse. Väärib märkimist, et kutt üritas ühiskonnale ja oma riigile tuua ainult kasu.
Kuid Snowdeni enda sõnul hakkas just Šveitsis üha enam mõistma, et tema töö CIA-s, nagu kogu USA luureteenistuste töö üldiselt, toob inimestele palju rohkem kahju kui kasu. See tõi kaasa asjaolu, et 26-aastaselt otsustas ta CIA-st lahkuda ja asuda tööle NSA-le alluvates organisatsioonides.
Edward töötas algselt Delli juures ja seejärel Booz Allen Hamiltoni töövõtjana. Igal aastal pettus ta järjest rohkem NSA tegevuses. Tüüp tahtis oma kaasmaalastele ja kogu maailmale tõde öelda selle organisatsiooni tõeliste tegude kohta.
Selle tulemusena otsustas Edward Snowden 2013. aastal astuda väga riskantse sammu - avaldada kogu planeedi kodanike täielikus jälgimises Ameerika eriteenistuste paljastav salajane teave.
Huvitav fakt on see, et Snowden tahtis veel 2008. aastal "avaneda", kuid ei teinud seda, lootes, et võimule tulnud Barack Obama taastab korra. Kuid tema lootused ei olnud määratud realiseeruma. Vastvalitud president järgis sama poliitikat nagu tema eelkäijad.
Kokkupuuted ja kohtu alla andmine
2013. aastal alustas CIA endine agent salastatud teabe avalikustamise tööd. Ta võttis ühendust filmiprodutsent Laura Poitrasega, reporter Glenn Greenwaldi ja publitsist Barton Gellmaniga, kutsudes neid üles esitama sensatsioonilisi lugusid.
Oluline on märkida, et programmeerija kasutas suhtlusmeetodina kodeeritud e-kirju, milles ta saatis ajakirjanikele umbes 200 000 salastatud dokumenti.
Nende salajasus oli nii kõrge, et see ületas tähtsuse poolest varem WikiLeaksi kohta avaldatud materjale seoses Afganistani ja Iraagi kuritegudega. Pärast Snowdeni esitatud dokumentide avaldamist lahvatas maailmatasemel skandaal.
Kogu salajane ajakirjandus kirjutas salastamata materjalidest, mille tulemusel kritiseeriti tõsiselt USA valitsust. Edwardi paljastused olid täis fakte 60 osariigi ja 35 Euroopa valitsusministeeriumi kodanike jälgimise kohta Ameerika luureteenistuste poolt.
Luureametnik avalikustas teabe PRISM-programmi kohta, mis aitas salateenistustel jälgida Interneti või telefoni abil ameeriklaste ja välismaalaste vahelisi läbirääkimisi.
Programm võimaldas kuulata vestlusi ja videokonverentse, pääseda juurde kõigile e-postkastidele ning omada kogu sotsiaalvõrgustike kasutajate teavet. Huvitaval kombel on PRISMiga koostööd teinud paljud suuremad teenused, sealhulgas Microsoft, Facebook, Google, Skype ja YouTube.
Snowden tõi välja faktid, et suurim mobiilioperaator Verizon saatis NSA-le iga päev metaandmeid kõigi Ameerikas tehtud kõnede kohta. Teine kutt rääkis salajasest jälgimisprogrammist Tempora.
Tema abiga saaksid eriteenistused pealtkuulata Interneti-liiklust ja telefonivestlusi. Samuti sai ühiskond teada iPhone'ile installitud tarkvarast, mis võimaldab nende vidinate omanikke jälgida.
Edward Snowdeni kõige tähelepanuväärsemate paljastuste hulka kuulus ameeriklaste poolt 2009. aastal Ühendkuningriigis toimunud G-20 tippkohtumisel osalejate telefonivestluste pealtkuulamine. Pentagoni suletud aruande kohaselt omas programmeerija umbes 1,7 miljonit salastatud dokumenti.
Paljud neist olid seotud sõjaväeoperatsioonidega, mida viidi läbi relvajõudude eri harudes. Ekspertide sõnul avalikustatakse need materjalid tulevikus järk-järgult, et õõnestada USA valitsuse ja NSA mainet.
See ei ole kogu Snowdeni sensatsiooniliste faktide loetelu, mille eest ta pidi kallilt maksma. Pärast oma isiku avaldamist oli ta sunnitud kiiresti riigist põgenema. Esialgu varjas ta end Hongkongis, mille järel otsustas ta Venemaalt varjupaika otsida. 30. juunil 2013 palus endine agent Moskvalt poliitilist varjupaika.
Venemaa juht Vladimir Putin lubas Snowdenil Venemaale jääda tingimusel, et ta ei tegele enam USA luureteenistuste õõnestustegevusega. Kodus mõistsid Edwardi kolleegid ta teo hukka, väites, et oma tegevusega tekitas ta luureteenistusele ja Ameerika mainele korvamatut kahju.
Omakorda reageeris Euroopa Liit Snowdeni süüdistamisele negatiivselt. Sel põhjusel on Euroopa Parlament korduvalt kutsunud ELi üles mitte luureametnikku karistama, vaid vastupidi, pakkuma talle kaitset.
Intervjuus ajalehele The Washington Post ütles Edward: „Olen juba võitnud. Tahtsin vaid näidata avalikkusele, kuidas seda juhitakse. " Kutt lisas ka, et töötas alati taastumise nimel, mitte NSA kokkuvarisemise nimel.
Hiljem ilmus Snowdeni eluloo põhjal palju videomänge. Samuti hakati erinevates riikides avaldama luureametniku kohta raamatuid ja dokumentaalfilme. 2014. aasta sügisel kahetunnine dokumentaalfilm Citizenfour. Snowdeni tõde ”, mis on pühendatud Edwardile.
Film on võitnud sellised mainekad filmiauhinnad nagu Oscar, BAFTA ja Sputnik. Huvitav fakt on see, et Venemaa kinodes tõusis see pilt 2015. aastal teadusfilmide seas levima.
Isiklik elu
Intervjuus tunnistas Snowden, et tal on naine ja lapsed. Usaldusväärselt on teada, et alates 2009. aastast on tantsija Lindsay Mills tema armastatud.
Esialgu elas paar tsiviilabielus ühel Hawaii saarel. Paljude allikate sõnul elab Edward hetkel oma perega Venemaal, mida tõestavad fotod, mis perioodiliselt veebis ilmuvad.
Kui uskuda ameeriklasega rääkinud ajakirjanike sõnu, siis on Snowden lahke ja intelligentne inimene. Ta eelistab elada rahulikku ja mõõdetud elu. Tüüp nimetab end agnostikuks. Ta loeb palju, Venemaa ajalugu kannab teda, kuid veedab veelgi rohkem aega Internetis.
Levinud on ka veendumus, et Edward on taimetoitlane. Samuti ei joo ta alkoholi ega kohvi.
Edward Snowden täna
Edward on mitu korda deklareerinud oma valmisolekut Ameerikasse naasta, mille üle tehakse žüriiga kohtuprotsess. Kuid praegu pole ükski riigi valitseja talle selliseid garantiisid andnud.
Täna töötab kutt programmi loomisega, mis võiks kasutajaid usaldusväärselt kaitsta väliste ohtude eest. Väärib märkimist, et kuigi Snowden kritiseerib jätkuvalt USA poliitikat, räägib ta Venemaa võimude tegevusest sageli negatiivselt.
Mitte nii kaua aega tagasi pidas Edward Mossadi ülemustele loengu, näidates palju tõendeid NSA tungimisest Iisraeli luure struktuuri. Tänase seisuga on ta endiselt ohus. Kui ta satub Ameerika Ühendriikide kätte, ootab teda umbes 30 aastat vangistust ja võib-olla surmaotsus.
Snowden Fotod
