Karl Marx

Karl Heinrich Marx (1818-1883) - saksa filosoof, sotsioloog, majandusteadlane, kirjanik, luuletaja, poliitiline ajakirjanik, keeleteadlane ja avaliku elu tegelane. Friedrich Engelsi sõber ja kaastöötaja, kellega ta kirjutas "Kommunistliku partei manifesti".

Klassikalise poliitökonoomia alase teadustöö "Kapital. Poliitökonoomia kriitika ". Marksismi ja ülejäägiteooria looja.

Karl Marxi eluloos on palju huvitavaid fakte, millest me siin artiklis räägime.

Niisiis, siin on Marxi lühike elulugu.

Karl Marxi elulugu

Karl Marx sündis 5. mail 1818 Saksamaa Trieri linnas. Ta kasvas üles jõukas juudi perekonnas. Tema isa Heinrich Marks töötas juristina ja ema Henrietta Pressburg oli seotud laste kasvatamisega. Marxide peres oli 9 last, kellest neli ei elanud täiskasvanuks.

Lapsepõlv ja noorus

Karli sünni eel pöördus vanem Marx ristiusku, et jääda kohtunõunikuks ja mõni aasta hiljem järgis tema naine tema eeskuju. Väärib märkimist, et abikaasad kuulusid suurtesse rabiinide perekondadesse, kes suhtusid igasse muusse usku pöördumisse äärmiselt negatiivselt.

Heinrich suhtus Karlisse väga soojalt, hoolitsedes tema vaimse arengu eest ja valmistades teda ette teadlaskarjääriks. Huvitav fakt on see, et tulevane ateismi propageerija ristiti koos vendade ja õdedega 6-aastaselt.

Marxi maailmavaadet mõjutas suuresti tema isa, kes oli valgustusajastu ja Emmanuel Kanti filosoofia pooldaja. Vanemad saatsid ta kohalikku gümnaasiumi, kus ta sai kõrged hinded matemaatikas, saksa, kreeka, ladina ja prantsuse keeles.

Pärast seda jätkas Karl end Bonni ülikoolis, kust siirdus peagi Berliini ülikooli. Siin õppis ta õigusteadust, ajalugu ja filosoofiat. Sel elulooraamatul näitas Marx suurt huvi Hegeli õpetuste vastu, milles teda köitsid ateistlikud ja revolutsioonilised aspektid.

1839. aastal kirjutas tüüp töö "Märkmikud Epikuuri, stoiku ja skeptilise filosoofia ajaloost". Paar aastat hiljem lõpetas ta välise ülikooli, kaitses doktoritöö - "Erinevus Demokritose loodusfilosoofia ja Epikurose loodusfilosoofia vahel".

Ühiskondlik ja poliitiline tegevus

Karjääri alguses plaanis Karl Marx omandada professori Bonni ülikoolis, kuid loobus mitmel põhjusel sellest ideest. 1940. aastate alguses töötas ta lühidalt ajakirjaniku ja opositsioonilehe toimetajana.

Karl kritiseeris praeguse valitsuse poliitikat ja oli ka tuline tsensuuri vastane. See viis ajalehe sulgemiseni, misjärel tekkis tal huvi poliitökonoomia uurimise vastu.

Peagi avaldas Marx filosoofilise traktaadi Hegeli õigusfilosoofia kriitikast. Biograafia ajaks oli ta juba ühiskonnas suurt populaarsust kogunud, mille tulemusena otsustas valitsus teda altkäemaksu anda, andes talle positsiooni valitsusasutustes.

Võimudega koostööst keeldumise tõttu oli Mark sunnitud arreteerimise ähvardusel kolima oma perega Pariisi. Siin kohtus ta oma tulevase kaaslase Friedrich Engelsi ja Heinrich Heinega.

2 aastat liikus mees radikaalsetes ringkondades, tutvudes anarhismi rajajate Peer-Joseph Proudhoni ja Mihhail Bakunini seisukohtadega. 1845. aasta alguses otsustas ta kolida Belgiasse, kus ta koos Engelsiga liitus põrandaaluse rahvusvahelise liikumisega "Õiglaste liit".

Organisatsiooni juhid andsid neile korralduse töötada välja kommunistliku süsteemi programm. Tänu nende ühistele jõupingutustele said Engelsist ja Marxist kommunistliku manifesti (1848) autorid. Samal ajal küüditas Belgia valitsus riigist Marxi, pärast seda naasis ta Prantsusmaale ja lahkus seejärel Saksamaale.

Kölni elama asudes hakkas Karl koos Friedrichiga välja andma revolutsioonilist ajalehte "Neue Rheinische Zeitung", kuid aasta hiljem tuli projekt kolmes Saksamaa rajoonis töötajate ülestõusude lüüasaamise tõttu tühistada. Sellele järgnesid repressioonid.

Londoni periood

50. aastate alguses emigreerus Karl Marx koos perega Londonisse. Just Suurbritannias ilmus 1867. aastal tema peamine teos Kapital. Ta pühendab palju aega erinevate teaduste, sealhulgas sotsiaalfilosoofia, matemaatika, õiguse, poliitökonoomia jms õppimisele.

Selle eluloo ajal töötas Marx oma majandusteooria kallal. Väärib märkimist, et tal olid tõsised rahalised raskused, ta ei suutnud oma naisele ja lastele kõike vajalikku pakkuda.

Peagi hakkas Friedrich Engels talle materiaalset abi osutama. Londonis oli Karl aktiivne avalikus elus. 1864. aastal algatas ta Rahvusvahelise Töötajate Assotsiatsiooni (First International) avamise.

See ühing osutus esimeseks suuremaks töölisklassi rahvusvaheliseks organisatsiooniks. On oluline märkida, et selle partnerluse harud hakkasid avanema paljudes Euroopa riikides ja Ameerika Ühendriikides.

Pariisi kommuuni (1872) lüüasaamise tõttu kolis Karl Marxi selts Ameerikasse, kuid 4 aasta pärast see suleti. Kuid 1889. aastal kuulutati välja teise internatsionaali avamine, mis oli Esimese ideede järgija.

Marksism

Saksa mõtleja ideoloogilised vaated kujunesid välja tema nooruses. Tema ideed põhinesid Ludwig Feuerbachi õpetustel, kellega ta leppis esialgu paljudes küsimustes kokku, kuid muutis hiljem meelt.

Marksism tähendab filosoofilist, majanduslikku ja poliitilist doktriini, mille rajajad on Marx ja Engels. On üldtunnustatud, et sellel kursusel on suur tähtsus järgmistel kolmel sättel:

õpetus liigsest väärtusest;
materialistlik ajaloo mõistmine;
õpetus proletariaadi diktatuurist.

Paljude ekspertide sõnul on Marxi teooria põhipunkt tema kontseptsioon inimese tööproduktidest võõrandumise kujunemisest, inimese keeldumine oma olemusest ja tema muutumine kapitalistlikus ühiskonnas tootmismehhanismi hammasrataseks.

Materialistlik ajalugu

Esimest korda ilmus mõiste "materialistlik ajalugu" raamatus "Saksa ideoloogia". Järgnevatel aastatel jätkasid Marx ja Engels selle arendamist "Kommunistliku partei manifestis" ja "Poliitökonoomia kriitikas".

Loogilise ahela kaudu jõudis Karl oma kuulsale järeldusele: "Olemine määrab teadvuse". Selle väite kohaselt on iga ühiskonna aluseks tootmisvõimalused, mis toetavad kõiki teisi sotsiaalseid institutsioone: poliitikat, õigust, kultuuri, religiooni.

Ühiskonna jaoks on sotsiaalse revolutsiooni vältimiseks äärmiselt oluline säilitada tasakaal tootmisressursside ja tootmissuhete vahel. Materialistliku ajaloo teoorias tegi mõtleja vahet orjapidamise, feodaalse, kodanliku ja kommunistliku süsteemi vahel.

Samal ajal jagas Karl Marx kommunismi kaheks etapiks, millest madalaim on sotsialism ja kõrgeim on kommunism, kus puudub igasugune finantsasutus.

Teaduslik kommunism

Filosoof nägi klassivõitluses inimkonna ajaloo edenemist. Tema arvates on see ainus viis ühiskonna tõhusa arengu saavutamiseks.

Marx ja Engels väitsid, et proletariaat on klass, mis on võimeline kapitalismi kaotama ja uue rahvusvahelise klassideta korra kehtestama. Kuid selle eesmärgi saavutamiseks on vaja kogu maailmas toimuvat (püsivat) revolutsiooni.

"Kapital" ja sotsialism

Kuulsas "Pealinnas" selgitas autor kapitalismi majanduse mõistet üksikasjalikult. Karl pööras suurt tähelepanu kapitalitootmise ja väärtusseaduse probleemidele.

Oluline on märkida, et Marx tugines Adam Smithi ja David Ricardo ideedele. Just need Suurbritannia majandusteadlased suutsid väljendada väärtuse tööjõudu. Oma teoses käsitles kirjanik kapitali ja tööjõus osalemise erinevaid vorme.

Sakslase teooria kohaselt algatab kapitalism muutuva ja püsiva kapitali pideva ebajärjekindluse tõttu majanduskriisid, mis hiljem viib süsteemi õõnestamiseni ja eraomandi järkjärgulise kadumiseni, mis asendatakse avaliku omandiga.

Isiklik elu

Karli naine oli aristokraat nimega Jenny von Westfalen. Kuus aastat kihlusid armukesed salaja, kuna tüdruku vanemad olid nende suhte vastu. Kuid 1843. aastal abiellus paar ametlikult.

Jenny osutus oma mehe armastavaks naiseks ja kaaslaseks, kes sünnitas seitse last, kellest neli surid lapsepõlves. Mõned Marxi biograafid väidavad, et tal oli koduperenaise Helena Demuthiga vallaslaps. Pärast mõtleja surma võttis Engels poisi kautsjoni vastu.