Umbes Draakon ja drakoonilised seadused täna saate sageli televiisorist kuulda, samuti leiate nende kohta teavet Internetist või kirjandusest.
Ja ometi pole paljud inimesed kunagi kuulnud ei Draakoni ega ka drakoonilistest seadustest, mis antiikajal omandasid negatiivse leibonime.
Draakon ehk Draakon oli üks varasemaid Kreeka seadusandjaid. Ta oli esimeste kirjalike seaduste autor, mis hakkasid Ateena Vabariigis tegutsema 621. aastal eKr.
Need seadused osutusid nii karmiks, et hiljem ilmus tabamislause - drakoonilised meetmed, mis tähendasid liiga rangeid karistusi.
Draakoni seadused
Draakon jäi ajalukku peamiselt oma kuulsate seaduste loojana, mis kehtisid umbes 2 sajandit pärast tema surma. Pärast oligarhilist riigipööret 411 eKr. e. kivitahvlitele kirjutati ümber drakoonilised kriminaalõiguse sätted.
Need sildid paigaldati linnaväljakule, et kõik saaksid teada, mis teda konkreetse seaduse rikkumise ees ootab. Ajaloolased soovitavad Draakonil teha vahet tahtlikul ja tahtmatul tapmisel.
Väärib märkimist, et kui tõestati tahtmatut mõrva, siis võib inimese surmas süüdiolev isik teatud tingimustel jõuda ohvri sugulastega vaherahuni.
Draakoni seadustes pöörati suurt tähelepanu domineeriva vähemuse, kuhu ta kuulus, ja tema enda varaliste huvide kaitsele. Huvitav fakt on see, et enamiku kuritegude eest karistati surmaga.
Näiteks karistati varast isegi puu- või köögivilja varastamise eest surmaotsusega. Sama karistus määrati jumalateotuse või süütamise eest. Samal ajal võib paljude seaduste rikkumine kurjategija jaoks lõppeda kas riigist väljasaatmisega või vastava trahvi maksmisega.
Nad ütlesid, et kord küsiti Drakontilt, miks ta määras sama karistuse nii varguse kui ka mõrva eest, millele ta vastas: "Ma pidasin esimest surma vääriliseks, kuid teise jaoks ei leidnud ma karmimat karistust."
Kuna surmamõistmine oli drakooniliste seaduste hulgas kõige populaarsem, muutus see juba antiikajal tabavaks fraasiks.
