Vähesed välismaalased suudavad Eestit näidata geograafilisel kaardil. Pealegi pole selles osas riigi iseseisvumisest saadik midagi muutunud - geograafiliselt oli Eesti varem NSV Liidu tagaaed, nüüd on see Euroopa Liidu ääremaa.
Majandus on teine asi - NSV Liit investeeris Eesti majandusse tõsiseid ressursse. See oli arenenud põllumajanduse ja tiheda transpordivõrguga tööstusvabariik. Ja isegi sellise pärandiga on Eesti kogenud tõsist majanduslangust. Mõningane stabiliseerumine tuli alles majanduse restruktureerimisega - nüüd tuleb peaaegu kaks kolmandikku Eesti SKPst teenindussektorist.
Eestlased on rahulikud, töökad ja kokkuhoidvad inimesed. See on muidugi üldistus, seal on nagu igal rahval nii kulutajaid kui ka hüperaktiivseid inimesi. Nad on kiirustamatud ja selleks on ajaloolised põhjused - riigis on kliima pehmem ja niiskem kui enamikus Venemaal. See tähendab, et talupojal pole vaja liiga kiirustada, saate kõike teha kiirustamata, vaid mõistlikult. Kuid vajadusel on eestlased üsna võimelised kiirendama - elaniku kohta on olümpiavõitjaid rohkem kui kogu Euroopas.
1. Eesti territoorium - 45 226 km2... Riik võtab pindalalt 129. koha, see on veidi suurem kui Taani ning veidi väiksem kui Dominikaani Vabariik ja Slovakkia. Ilmselgem on selliseid riike võrrelda Venemaa piirkondadega. Eesti on peaaegu sama suur kui Moskva piirkond. Sverdlovski oblasti territooriumil, mis pole kaugeltki Venemaa suurim, oleks varuga neli eestlast.
2. Eestis elab 1 318 tuhat inimest, mis on maailmas 156. koht. Elanike arvu poolest on Sloveenias elanikke 2,1 miljonit. Euroopas, kui kääbusriike ei arvestata, on Eesti Montenegro järel teisel kohal - 622 tuhat. Isegi Venemaal saaks Eesti vaid 37. koha - Penza piirkonnas ja Habarovski territooriumil on võrreldavad rahvastikunäitajad. Moskvas, Peterburis, Novosibirskis ja Jekaterinburgis elab rohkem inimesi kui Eestis ning Nižni Novgorodis ja Kaasanis vaid veidi vähem.
3. Isegi nii väikese alaga on Eesti väga hõredalt asustatud - 28,5 inimest km kohta2, Maailmas 147. kohal. Lähedal on mägine Kõrgõzstan ning džunglitega kaetud Venezuela ja Mosambiik. Kuid ka Eestis pole maastikuga kõik korras - viiendiku territooriumist hõivavad sood. Venemaal on Smolenski oblast umbes sama suur ja veel 41 piirkonnas on asustustihedus suurem.
4. Ligikaudu 7% Eesti elanikkonnast on mittekodaniku staatus. Need on inimesed, kes elasid iseseisvuse väljakuulutamise ajal Eestis, kuid ei saanud Eesti kodakondsust. Esialgu oli neid umbes 30%.
5. Iga 10 “tüdruku” kohta Eestis pole isegi 9 “poissi”, vaid 8.4. Seda seletatakse asjaoluga, et selles riigis elavad naised keskmiselt 4,5 aastat kauem kui mehed.
6. Nominaalse sisemajanduse kogutoodangu kohta elaniku kohta ostujõu pariteedis on ÜRO andmetel Eesti maailmas 44. kohal (30 850 dollarit), jäädes veidi alla tšehhidele (33 760 dollarit), kuid edestades Kreekat, Poolat ja Ungarit.
7. Praegune Eesti iseseisvusperiood on oma ajaloos neist kahest pikim. Esimest korda eksisteeris iseseisev Eesti Vabariik veidi enam kui 21 aastat - 24. veebruarist 1918 kuni 6. augustini 1940. Sel perioodil õnnestus riigil muuta 23 valitsust ja libiseda poolfašistlikuks diktatuuriks.
8. Hoolimata asjaolust, et mitu aastat tunnustas RSFSR ainsa riigina maailmas Eestit, külmutasid Eesti võimud 1924. aastal kommunistliku ülestõusuga võitlemise ettekäändel kaupade transiidi Venemaalt Balti sadamatesse. Aasta kaubakäive langes 246 tuhandelt tonnilt 1,6 tuhandele tonnile. Riigis puhkes majanduskriis, millest sai üle vaid 10 aasta pärast. Nii et Eesti praegune katse hävitada Venemaa transiit läbi oma territooriumi pole esimene ajaloos.
9. 1918. aastal okupeerisid Eesti territooriumi Saksa väed. Taludes elama sunnitud sakslased olid antisanitaarsetest oludest kohkunud ja käskisid igasse farmi ehitada tualeti. Eestlased täitsid korraldust - sõnakuulmatuse eest ähvardasid sõjakohut -, kuid mõne aja pärast avastasid sakslased, et taludes on tualettruume ja nende juurde pole ühtegi rada. Vabaõhumuuseumi ühe juhi sõnul õpetas tualetti kasutama eestlasi ainult Nõukogude valitsus.
10. Eesti talupojad olid üldiselt linnakaaslastest puhtamad. Paljudel talukohtadel olid vannid ja vaestel, kus vanne polnud, pesid nad kraanikaussides. Linnades oli vähe vanne ja linlased ei tahtnud neid kasutada - teed, mitte punakaela, linnarahvas peaks vannis pesema. Tõsi, 3% Tallinna eluruumidest olid varustatud vannidega. Vannidesse toodi vett kaevudest - voolikust voolas usside ja kalamaimudega vett. Tallinna veepuhastuse ajalugu algab alles 1927. aastal.
11. Eesti esimene raudtee avati 1870. aastal. Impeerium ja NSV Liit arendasid aktiivselt raudteevõrku ning nüüd on Eesti oma tiheduse poolest maailma kõrgeimal 44. kohal. Selle näitaja järgi edestab riik Rootsit ja USA-d ning jääb Hispaaniast vaid pisut maha.
12. Nõukogude võimu repressioonid pärast Eesti annekteerimist 1940. aastal mõjutasid umbes 12 000 inimest. Kui kurjategijad arvati represseeritute hulka, siis tulistati kõige laiema standardi järgi umbes 1600, kuni 10 000 saadeti laagritesse. Natsid tulistasid vähemalt 8000 põliselanikku ja umbes 20 000 Eestisse toodud juuti ning Nõukogude sõjavange. Saksamaa poolel osales sõjas vähemalt 40 000 eestlast.
13. oktoobril 1958 lõpetati Tallinna autoremonditehases esimese võistlusauto kokkupanek. Vaid 40 tegutsemisaasta jooksul on Eesti pealinna tehas tootnud üle 1300 auto. Sel ajal tootis rohkem ainult Inglise tehas "Lotus". Vihuri tehases töötati klassikalistest VAZ-mudelitest võimsad võidusõiduautod, mis on Euroopas endiselt nõutavad.
14. Eluase on Eestis suhteliselt odav. Isegi pealinnas on keskmine elamispinna ruutmeetri hind 1500 eurot. Ainult vanalinnas võib see jõuda 3000. Mitteprestiižsetes piirkondades saab ühetoalise korteri osta 15 000 euro eest. Väljaspool pealinna on eluase veelgi odavam - 250–600 eurot ruutmeetri kohta. Tallinnas korteri üürimine maksab 300 - 500 eurot, väikelinnades saab maja üürida 100 euro eest kuus. Kommunaalkulud väikeses korteris on keskmiselt 150 eurot.
15. Alates 1. juulist 2018 on ühistransport Eestis muutunud tasuta. Tõsi, reservatsioonidega. Tasuta sõidu eest tuleb ikkagi maksta 2 eurot kuus - nii palju maksab sõidupiletina teenitav kaart. Eestlased saavad tasuta kasutada ühistransporti ainult selles maakonnas, kus nad elavad. 15-st maakonnast neljas jäi piletihind tasuliseks.
16. Punase tule läbimise eest tuleb Eestis autojuhil maksta vähemalt 200 eurot. Jalakäija ignoreerimine ülekäigurajal maksab sama palju. Alkoholi olemasolu veres - 400 - 1200 eurot (sõltuvalt annusest) või õiguste äravõtmine 3 - 12 kuuks. Kiiruseületamise trahvid algavad 120 eurost. Kuid autojuhil peab olema ainult luba - kõik muud andmepolitseid saavad vajadusel end Interneti kaudu andmebaasidest hankida.
17. „Eesti keeles kandmine“ ei tähenda üldse „väga aeglaselt“. Vastupidi, see on üks Eesti paaride leiutatud meetod, et kiiresti läbida igal aastal Soome Sonkajärvel peetavate võistluste kandjate naine. Aastatel 1998–2008 tulid nende võistluste võitjateks alati Eestist pärit paarid.
18. Eestis keskhariduse saamiseks peate õppima 12 aastat. Samal ajal jäetakse 1–9 klassini ebaõnnestunud koolilapsed hõlpsasti teiseks aastaks, viimastes klassides visatakse nad lihtsalt koolist välja. Hinded pannakse “vastupidi” - üks on kõige kõrgem.
19. Kohalikud peavad Eesti kliimat kohutavaks - see on väga niiske ja pidevalt jahe. On populaarne habemega nali teemal "oli suvi, aga sel päeval olin tööl". Pealegi on riigis merekeskusi. Riik on väga populaarne - aastas külastab Eestit 1,5 miljonit välismaalast.
20. Eesti on elektrooniliste tehnoloogiate kasutamise osas väga arenenud riik. Algus oli NSV Liidu ajal lahtine - eestlased tegelesid aktiivselt Nõukogude tarkvara arendamisega. Tänapäeval toimub peaaegu kogu eestlase suhtlus riigi- või omavalitsusasutustega Interneti kaudu. Hääletada saab ka Interneti kaudu. Eesti ettevõtted on küberturvalisuse süsteemide arendamisel maailmas liidrid. Eesti on "Hotmaili" ja "Skype" sünnikoht.
