Boriss Akunin (tegelik nimi ) (sündinud 1956) on vene kirjanik, dramaturg, Jaapani teadlane, kirjanduskriitik, tõlkija ja avaliku elu tegelane. Avaldatud ka varjunimede Anna Borisova ja Anatoli Brusnikin all.
Akunini eluloos on palju huvitavaid fakte, mida me selles artiklis käsitleme.
Niisiis, enne teid on Boris Akunini lühike elulugu.
Akunini elulugu
Grigory Chkhartishvili (paremini tuntud kui Boris Akunin) sündis 20. mail 1956 Gruusia linnas Zestafonis.
Kirjaniku isa Shalva Noevich oli sõdur ja Punase Tähe ordeni omanik. Ema Berta Isaakovna töötas vene keele ja kirjanduse õpetajana.
Lapsepõlv ja noorus
Kui Boris oli vaevalt 2-aastane, kolis ta perega Moskvasse. Seal hakkas ta käima 1. klassis.
Vanemad saatsid poja inglise eelarvamusega kooli. Koolitunnistuse saanud 17-aastane poiss astus ajaloo ja filoloogia osakonna Aasia ja Aafrika riikide instituuti.
Akuninit eristas seltskondlikkus ja kõrge intelligentsus, mille tagajärjel oli tal palju sõpru.
Huvitav fakt on see, et tol ajal oli Boris Akuninil oma eluloos nii suurepärane juuksepea, et teda kutsuti analoogia põhjal Ameerika inimõiguste aktivistiga Angela Daviseks.
Pärast diplomeeritud spetsialistiks saamist hakkas Akunin tõlkima jaapani ja inglise keelt valdavaid raamatuid.
Raamatud
Ajavahemikul 1994-2000. Boris oli väliskirjanduse kirjastuse peatoimetaja asetäitja. Samal ajal oli ta Jaapani kirjanduse antoloogia, mis koosneb 20 köitest, peatoimetaja.
Hiljem usaldati Boris Akuninile suure projekti - "Puškini raamatukogu" (Sorose fond) - esimehe koht.
1998. aastal hakkas kirjanik ilukirjandust avaldama nime all “B. Akunin ". Huvitav fakt on see, et sõna "Akunin" on tuletatud jaapani tähemärkidest. Raamatus "Teemantvanker" on see sõna eriti suures plaanis tõlgitud kui "kaabakas" või "kaabakas".
Oluline on märkida, et pseudonüümi "Boris Akunin" all avaldab kirjanik eranditult ilukirjandusteoseid, dokumentaalteoseid aga pärisnime all.
Detektiivilugude sari "Erast Fandorini seiklused" tõi Akuninile ülemaailmse tuntuse ja tuntuse. Samal ajal katsetab autor pidevalt erinevat tüüpi detektiivilugusid.
Ühel juhul võib näiteks raamatut esitada hermeetilise detektiivina (see tähendab, et kõik sündmused toimuvad piiratud ruumis, piiratud arv kahtlusaluseid).
Seega võivad Akunini romaanid olla vandenõulised, kõrgseltskondlikud, poliitilised ja paljud teised. Tänu sellele suudab lugeja intuitiivselt mõista, millises plaanis toimingud arenevad.
Muide, Erast Fandorin on pärit vaesunud aadliperekonnast. Ta töötab detektiiviosakonnas, omamata samas fenomenaalseid vaimseid võimeid.
Fandorini eristab aga erakordne tähelepanek, tänu millele muutuvad tema mõtted lugeja jaoks arusaadavaks ja huvitavaks. Iseloomult on Erast hasartmängude ja julge mees, kes suudab leida väljapääsu ka kõige keerulisemast olukorrast.
Hiljem esitas Boris Akunin sarja seriaale: "Provintsi detektiiv", "Žanrid", "Peremehe seiklused" ja "Igavuse ravi".
2000. aastal nomineeriti kirjanik Bookeri - Smirnoffi preemiale, kuid ta ei jõudnud kordagi finaali. Samal aastal võitis Akunin Anti-Bookeri auhinna.
2012. aasta alguses sai teada, et populaarsete ajalooliste raamatute - "Üheksas päästja", "Bellona", "Teise aja kangelane" jt autor on sama Boris Akunin. Kirjanik avaldas oma teosed varjunime Anatoly Brusnikin all.
Akunini teoste põhjal on üles võetud palju filme, sealhulgas sellised populaarsed filmid nagu "Azazel", "Türgi gambit" ja "Riiginõunik".
Praegu peetakse Boriss Akuninit tänapäeva Venemaa kõige loetumaks kirjanikuks. Autoriteetse ajakirja Forbes andmetel ajavahemikul 2004–2005. kirjanik teenis 2 miljonit dollarit.
2013. aastal esitles Akunin raamatut “Vene riigi ajalugu”. See töö aitab inimesel lihtsa ja juurdepääsetava jutustuse vormis õppida tundma Venemaa ajalugu.
Raamatu kirjutamise ajal uuris Boris Akunin paljusid autoriteetseid allikaid, püüdes vabaneda igasugusest ebausaldusväärsest teabest. Mõni kuu pärast "Vene riigi ajaloo" ilmumist pälvis autor antipreemia "Lõige", mis antakse Venemaa Föderatsiooni raamatukirjastuse halvimatele töödele.
Isiklik elu
Akunini esimene naine oli jaapanlanna. Paar kohtus tudengiaastatel.
Esialgu tundsid noored üksteise vastu huvi. Tüüp neelas hea meelega oma naiselt Jaapani kohta käivat teavet, neiu aga õppis uudishimulikult Venemaa ja selle inimeste kohta.
Pärast mitu aastat kestnud abielu otsustas paar siiski lahkuda.
Korrektorina ja tõlkijana töötanud Erika Ernestovnast sai Boriss Akunini elulooraamatus teine naine. Naine aitab abikaasal lahendada tema raamatute ilmumisega seotud probleeme ning osaleb ka mehe teoste toimetamises.
Väärib märkimist, et Akuninil pole ühestki abielust ühtegi last.
Boris Akunin täna
Akunin tegeleb jätkuvalt kirjutamisega. Praegu elab ta perega Londonis.
Kirjanik on tuntud Venemaa praeguse valitsuse avaliku kriitika tõttu. Prantsuse ajalehele antud intervjuus võrdles ta Vladimir Putinit Caligulaga, "kes tahtis, et teda kardetaks rohkem kui armastataks".
Boris Akunin on korduvalt väitnud, et kaasaegne võim viib riigi hävingusse. Tema sõnul teeb Venemaa juhtkond täna kõik endast oleneva, et tekitada muust maailmast vastikust enda ja riigi suhtes.
2018. aasta presidendivalimiste ajal toetas Akunin Aleksei Navalnõi kandidatuuri.
Akunini fotod
