Mis on rämpspost? Tänapäeval leitakse seda sõna üha sagedamini. Selles artiklis kaalume selle mõiste tähendust ja selgitame välja selle tekkimise ajaloo.
Mida rämpspost tähendab?
Rämpspost on massiline reklaamikirja saatmine isikutele, kes pole avaldanud soovi seda saada.
Lihtsamalt öeldes on rämpspost sama tüütu reklaam e-kirjade näol, mis võtab kasutajalt palju aega ja muudab tema vajaliku teabe leidmise keeruliseks.
MIDA TÄHENDAB RÄNG saksa keeles?
Sõna "Rämpspost" tuleneb ise lihakonservide nimest, mida reklaamiti pidevalt pärast Teise maailmasõja lõppu (1914-1918).
Suured kogused sõjast järele jäänud konserve täitsid paljude poodide riiuleid.
Selle tulemusena osutus reklaam nii pealetükkivaks ja agressiivseks, et Interneti tulekuga hakati sõna "rämpspost" nimetama "mittevajalikeks" ja ebahuvitavateks toodeteks või teenusteks.
Kontseptsioon saavutas erilise populaarsuse e-posti ja suhtlusvõrgustike ilmumisega. Volitamata hulgireklaamid ja pahatahtlikud postitused on tänapäeval tavalised.
Paljudel e-kirjadel on isegi eraldi vahekaart "Saada rämpspostiks", kus kasutaja saab suunata kõik oma postkasti "segamini" sõnumid.
Väärib märkimist, et nn rämpspostitajad rämpspostitavad ka blogisid, foorumeid ja saadavad isegi SMS-e telefonidesse. Lisaks võib rämpspost avalduda kõnetena telefoni abonentidele.
Rämpsposti saatjad võivad jätta linkidesse sõnumid, e-kirjad või kommentaarid, paludes neil minna oma saidile või osta tooteid. Oluline on märkida, et sellised rämpspostitused võivad teie arvutit või rahakotti kahjustada.
Lingile klõpsates võib kasutaja viiruse kätte saada või kaotada elektroonilise raha, täites "panga" küsimustiku. Ründajad tegutsevad alati professionaalselt, andes endast parima, et ohver pettusest teadlik ei oleks.
Ärge kunagi järgige rämpspostiga seotud linke (isegi kui seal on kirjas „Tühista tellimus” on lõks). Andmepüük on tänapäeval ka suur oht kasutajatele, mille kohta saate teada siit.
Kõigest öeldust võime kokku võtta, et rämpspost võib tunduda tüütu, kuid kahjutu sõnumina ning kujutada tõsist ohtu ka inimese seadmele ja isikuandmetele.
