Jan Hus

Jan Hus (ee Jan Gusinetsist; 1369-1415) - Tšehhi jutlustaja, teoloog, mõtleja ja Tšehhi reformatsiooni ideoloog. Tšehhi rahva rahvuskangelane.

Tema õpetusel oli tugev mõju Lääne-Euroopa riikidele. Enda veendumuste tõttu põletati ta koos vaevalise tööga, mis viis husside sõdadeni (1419–1434).

Jan Husi eluloos on palju huvitavaid fakte, millest me siin artiklis räägime.

Nii et siin on Gusi lühike elulugu.

Jan Husi elulugu

Jan Hus sündis 1369. aastal (teistel andmetel 1373–1375) Böömi linnas Husinetsis (Rooma impeerium). Ta kasvas üles ja oli üles kasvanud vaeses talupojaperes.

Kui Jan oli umbes 10-aastane, saatsid vanemad ta kloostrisse. Ta oli uudishimulik laps, mille tulemusena sai ta kõigis õppeainetes kõrgeid hindeid. Pärast seda läks noormees Prahasse haridusteed jätkama.

Saabudes Böömimaa ühte suurimasse linna, õnnestus Husel edukalt sooritada eksamid Praha ülikoolis. Õpetajate sõnul eristas teda hea käitumine ja soov omandada uusi teadmisi. 1390. aastate alguses sai ta teoloogia bakalaureuse kraadi.

Paar aastat hiljem sai Jan Hus kunstimeistriks, mis võimaldas tal avalikkuse ees loenguid pidada. 1400. aastal sai temast vaimulik ja pärast seda asus ta jutlustama. Aja jooksul usaldati talle vabade kunstide dekaani amet.

Aastatel 1402-03 ja 1409-10 valiti Huss oma kodumaise Praha ülikooli rektoriks.

Jutlustöö

Jan Hus alustas jutlustamist umbes 30-aastaselt. Esialgu pidas ta Püha Miikaeli kirikus kõnesid ning sai seejärel Petlemma kabeli rektoriks ja jutlustajaks. Huvitav fakt on see, et preestrit tuli kuulama kuni 3000 inimest!

Väärib märkimist, et jutlustes ta mitte ainult ei rääkinud Jumalast ja oma lubadustest, vaid kritiseeris ka vaimulike esindajaid ja suurtalunikke.

Samal ajal, mõistes hukka kiriku tegevuse, nimetas ta end selle järgijaks, paljastades kiriku patud ja paljastades inimeste pahed.

Veel 1380. aastate keskel said Inglise teoloogi ja reformaatori John Wycliffe tööd Tšehhis populaarseks. Muide, Wycliffe oli esimene piibli tõlkija kesk-inglise keelde. Hiljem nimetas katoliku kirik tema kirjutisi ketserlikeks.

Jan Hus avaldas oma jutlustes paavstliku kuuria poliitikaga vastuolus olevaid ideid. Eelkõige mõistis ta hukka ja nõudis järgmist:

On vastuvõetamatu, kui küsitakse talituste haldamise ja kirikuametite müümise eest. Piisab sellest, kui vaimulik nõuab kõige rikkamate inimeste käest tagasihoidlikku tasu.
Te ei saa kirikule pimesi kuuletuda, vaid vastupidi, iga inimene peaks mõtlema erinevate dogmade üle, kasutades Uue Testamendi nõuandeid: "Kui pimedad juhivad pimedaid, siis kukuvad mõlemad auku."
Tema ei peaks tunnustama autoriteeti, mis ei pea kinni Jumala käskudest.
Vara saavad omada ainult inimesed. Ebaõiglane rikas mees on varas.
Iga kristlane peaks tõde otsima, isegi heaolu, rahu ja elu ohus.

Selleks, et oma ideed publikule võimalikult hästi edastada, käskis Huss värvida Petlemma kabeli seinad õpetlike ainetega piltidega. Ta lõi ka mitu kiiresti populaarseks saanud lugu.

Jan reformis edasi tšehhi keele grammatikat, muutes raamatud arusaamatuks ka harimatutele inimestele. Just tema oli idee autor, et iga kõne heli tähistati konkreetse tähega. Lisaks tutvustas ta diakriitikuid (neid, mis kirjutatakse tähtede peale).

Aastal 1409 käisid Praha ülikoolis tulised arutelud Wycliffe õpetuste üle. Väärib märkimist, et Praha peapiiskop, nagu Hus, toetas inglise reformeri ideid. Arutelu käigus teatas Yang avalikult, et paljudest Wycliffele esitatud õpetustest mõisteti lihtsalt valesti.

Vaimulike tõsine vastuseis sundis peapiiskopi Husilt toetus tagasi võtma. Varsti peeti katoliiklaste käsul kinni mõned Jan'i sõbrad ja süüdistati neid ketserluses, kes surve all otsustasid oma seisukohtadest loobuda.

Pärast seda andis antipaav Aleksander V Hussi vastu välja pulli, mis viis tema jutluste keelamiseni. Samal ajal hävitati kõik Jani kahtlased teosed. Kohalikud võimud näitasid talle siiski toetust.

Vaatamata kogu rõhumisele oli Jan Hus tavaliste inimeste seas suur prestiiž. Huvitav fakt on see, et kui tal keelati privaatsetes kabelites jutlusi lugeda, keeldus ta kuuletumast, pöördudes Jeesuse Kristuse enda poole.

1411. aastal nimetas Praha peapiiskop Zbinek Zajic Husi ketseriks. Kui jutlustajale lojaalne kuningas Wenceslas IV sellest teada sai, nimetas ta Zayitsi sõnu laimuks ja käskis nende vaimulike valdused ära võtta, kes seda “laimu” levitasid.

Jan Hus kritiseeris karmilt indulgentside müüki, mille ostmisega inimene väidetavalt oma pattudest vabastas. Ta oli vastu ka ideele, et vaimulikud tõstaksid mõõga oma vastaste pihta.

Kirik hakkas Husi veelgi rohkem taga kiusama, mistõttu ta oli sunnitud põgenema Lõuna-Tšehhi, kus kohalik džentelmen ei allunud paavsti määrustele.

Siin jätkas ta nii kiriklike kui ka ilmalike võimude taunimist ja kritiseerimist. Mees nõudis, et vaimulike ja kirikukogude ülimaks autoriteediks oleks Piibel.

Hukkamõist ja hukkamine

1414. aastal kutsuti Jan Hus Constance'i katedraali, eesmärgiga peatada kolmainsuse paavstideni viinud suur lääne skisma. On uudishimulik, et Saksamaa monarh Luksemburgi Sigismund tagas tšehhidele täieliku turvalisuse.

Kui Jan aga Constance'i saabus ja kaitsekirja sai, selgus, et kuningas oli talle esitanud tavalise reisikirja. Paavst ja nõukogu liikmed süüdistasid teda ketserluses ja sakslaste Praha ülikoolist väljasaatmise korraldamises.

Siis arreteeriti Gus ja pandi lossi ühte ruumi. Süüdimõistetud jutlustaja toetajad süüdistasid nõukogu seaduse ja Jaani kuningliku vande rikkumises, millele paavst vastas, et ta pole isiklikult kellelegi midagi lubanud. Ja kui nad seda Sigismundile meelde tuletasid, ei kaitsnud ta ikkagi vangi.

1415. aasta keskel saatsid Moraavia suguvõsa, Böömimaa ja Morava seim ning hiljem Tšehhi ja Poola aadel Sigismundile avalduse, milles nõuti Jan Husi vabastamist koos õigusega nõukogus esineda.

Selle tulemusena korraldas kuningas katedraalis Husi juhtumi arutamise, mis toimus 4 päeva jooksul. Jan mõisteti surma, misjärel Sigismund ja peapiiskopid veensid Husi korduvalt oma seisukohtadest loobuma, kuid keeldusid.

Kohtuprotsessi lõpus pöördusid hukkamõistetud taas Jeesuse poole. 6. juulil 1415 põletati tuleriidal Jan Hus. On legend, et vana naine istutas vagasest kavatsusest oma tulle harjapuid ja väidetavalt hüüdis ta: "Oh, püha lihtsus!"

Tšehhi jutlustaja surm viis Tšehhi Vabariigis hussiitide liikumise tekkimiseni ja tugevnemiseni ning oli üheks põhjuseks hussiitide sõdade puhkemisele tema järgijate (hussiitide) ja katoliiklaste vahel. Tänasest ei ole katoliku kirik Husi rehabiliteerinud.

Vaatamata sellele on Jan Hus kodumaal rahvuskangelane. 1918. aastal asutati Tšehhoslovakkia hussiitide kirik, mille koguduseliikmeid on praegu umbes 100 000 inimest.