Ajaloolised faktid Venemaa kohtaSelle kogumiku esitlus aitab teil paremini teada saada planeedi suurimast osariigist. Sellel maal on iidne kultuur ja traditsioonid, millest paljud on tuntud kogu maailmas.
Nii et siin on kõige huvitavamad faktid Venemaa kohta.
- Venemaa riigi asutamise kuupäevaks loetakse 862. Rurikust sai siis traditsioonilise ajaloo järgi Venemaa valitseja.
- Riigi nime päritolu pole kindlalt teada. Iidsetest aegadest hakati riiki nimetama "Rus", mille tagajärjel hakati seda nimetama - Venemaaks.
- Sõna "Venemaa" esimene kirjalik mainimine pärineb 10. sajandi keskpaigast.
- On uudishimulik, et kahe tähega "c" hakati riigi nime kirjutama alles 17. sajandi keskel ja see kindlustati lõpuks Peeter I ajal (vt huvitavaid fakte Peetruse 1. kohta).
- Kas teadsite, et ajavahemikul 17. – 20. Sajandi algus oli Venemaa kainuse poolest juhtiv riik Euroopas? Sel ajal sisaldasid kõik joovastatud joogid alkoholi, kaasa arvatud vein, mitte rohkem kui 6%.
- Selgub, et esimesed dachad ilmusid sama Peeter Suure ajastul. Neid anti inimestele, kellele üks või teine Isamaa-teenistus oli tähistanud. Äärelinna piirkond võimaldas omanikel katsetada arhitektuuri ilma linna välimust moonutamata.
- Vähesed inimesed teavad tõsiasja, et Venemaa pistrik oli kõige väärtuslikum kingitus. Pistrik oli nii hinnatud, et sobitas vahetamisel kolme täisverelist hobust.
- Mitmed arheoloogilistele leidudele tuginevad ajaloolased väidavad, et esimesed asulad Uuralites tekkisid 4 tuhat aastat tagasi.
- Vene impeeriumi esimene parlament moodustati 1905. aastal, esimese Vene revolutsiooni ajal.
- Kuni 17. sajandini ei olnud Venemaal ühtegi lippu, kuni Peeter 1. Tänu tema pingutustele on lipp välimuselt sama mis tänapäeval.
- Huvitav fakt on see, et enne revolutsiooni võis igaüks poest osta seda või teist tulirelva, esitamata selleks litsentse ja dokumente.
- 1924. aastal õnnestus kaluritel Tikhaja Sosna jõest kinni püüda 1227 kg kaaluv beluga! Väärib märkimist, et see sisaldas 245 kg musta kaaviari.
- Enne 1917. aasta oktoobrirevolutsiooni harjutati vene kirjas sümbolit "ъ" (yat), mis pandi iga kaashäälikuga lõppeva sõna lõppu. Sellel märgil puudus heli ja see ei mõjutanud üldse tähendust, mistõttu otsustati see eemaldada. Selle tulemusel vähendati teksti umbes 8%.
- 1. septembril 1919 avati Moskvas maailma esimene riiklik kinematograafiakool (kaasaegne VGIK) (vt huvitavaid fakte Moskva kohta).
- 1904. aastal kaotati Venemaal lõplikult igasugune füüsiline karistus.
